Meelte arendamine


LASTE MEELTE ARENDAMINE JA ERINEVATE MEELTE ABIL ÜMBRITSEVA KESKKONNA TUNDMA ÕPPIMINE.
Meelte arendamine Pärnu Lasteaias Mai toimub süvendatult alates 1999 aastast. Seda viiakse läbi peamiselt lõimituna teiste tegevustega.
29. märtsil 2000. aastal korraldasime ülelinnalise metoodikapäeva „Meelte arendamine“, kus tutvustasime kolleegidele praktilistes töötubades erinevaid võtteid ja mänge laste sensoorseks arendamiseks.
Tänaseks päevaks on välja kujunenud meelte arendamisega seotud kogemuspäevade traditsioon, mis hõlmab väga erinevaid teemasid: Meeled loodusele valla, Paberi võlud, Sügis õpperadadel, Prüginädal, Vesi toas ja õues jms.
2011. aastast tegutseb lasteaia õpetajatest moodustatud töörühm „Meeled“. Töörühma eesmärgiks on meelte arendamise tegevuste sihiteadlik ja järjepidev planeerimine õppetegevustesse.
Meeltega seotud mänge ja tegevusi planeerivad õpetajad igasse nädalaplaani, matkapäeva, pereüritustesse. On korraldatud täiendkoolitusi ja kogemuste vahetamist, metoodiliste materjalide ja vahendite ning mängude kogumist. 


MIKS PEAKS LAPSE MEELI ARENDAMA?
Sensoorse kasvatusega tuleb algust teha juba varases lapsepõlves, sest mõtlemise arengu aluseks on meelte areng. Koolieelses eas arenevad aistingud ja tajud eriti intensiivselt, see toimub kiiremini kui mõtlemise areng. Ainult sõna kaudu saadud teadmised, millele ei kaasne tunnetuslik kogemus, on ebaselged ja ununevad kiiresti.
Öeldakse, et väikene laps näeb kätega. Teda on võimalik õpetada läbi tegevuse. Laps teadvustab toimuvat kogemuse kaudu. Nii tekib huvi ümbritsevate nähtuste vastu.


Aistingute arendamise eesmärgiks ei ole õpetada lapsi paremini kuulma ja nägema, vaid aru saama, et nad kuulevad ja näevad. Laps saab teadmisi selle kohta, et ühe meele mitte tajumine, paneb teda automaatselt kasutama teist meelt.


Laps tutvub inimese viie meelega: nägemine, kompimine, kuulmine, haistmine ja maitsmine ning kasutades neid, saab esimesed kogemused füüsilisest maailmas.
Nägemine on arengumootor. Nägemine annab lapsele elumudelid, sest meie maailm on täis asju ja inimesi, keda on vaja uurida. Esimesel kohal nägemise arendajana on joonistamine ja igasugune käeline tegevus.


Kompimise abil saab inimene teada asjade või materjalide neist omadustest, mida silmadega ei taju. Kompimisel on eriline roll käel - sõrmedel. Motoorika areng on tihedas seoses teiste oskustega, eelkõige tunnetusprotsessidega.


Kuulmine on kõne, mõtlemise ja õigekirja aluseks. Kõnelemise seisukohalt on oluline, et laps kuuleks enda ümber puhast emakeelt. Laste kuulmise arendamisel on suur tähtsus emakeelsel laulul. Rütm muudab teksti kergemini kuulatavaks.


Haistmine täpsustab kujutlust ja annab uut infot. Haistmismeel on sõnatu meel. Lõhnad on väikelaste jaoks väga olulised ja lastel tuleb lõhnu tundma õppida.
Maitsmine on sotsiaalne meel. Väikesel lapsel on kõige teravam maitsmismeel ja seetõttu on maitsmismeelel info saamisel suur osakaal.

 

Pärnu

Image

Dokumendid

Image

Tervist edendav lasteaed

Image

HITSA

Image

Kiusamisest vabaks

Image

Eesti Avastusõppe Liit

Image
© 2018 Pärnu Mai Lasteaed | Mai 49, Pärnu, 80022