Meeled

 MEELED MAAILMALE VALLA!

Inimese areng on tihedalt seotud tema meelte arenguga, seepärast on oluline arendada kõiki meeli: nägemist, kuulmist, kompimist, haistmist ja maitsmist.
Sensoorse kasvatusega tuleb algust teha juba varases lapsepõlves, sest ka mõtlemise arengu aluseks on meelte areng. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga.


Meeli saab arendada:

- loodusega vahetu suhtlemise kaudu

- inimtööga loodud esemelise maailmaga tutvumise kaudu

- ühiskondliku elu nähtuste kaudu

Inimlikus keskkonnas areneb laps niikuinii inimeseks, kuid edukaks saab laps areneda vaid siis, kui väärtustame kõiki lapse sünnipäraseid eeldusi õigel ajal ja komplekselt.       Ainult maailma nägemine ei aita lapsel maailma tervikuna tunnetada.
Välismaailma tunnetamine algab eri meelte koostööst.

Pärnu Lasteaeial Mai valmis 2017. aasta sügiseks, Eesti Vabariik 100 sünnipäevaks  MEELTEÕU koos TUNNETUSRAJAGA

 

 Nägemine

Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.
Nägemine on arengumootor, sest inimene kasutab info saamiseks 90% ulatuses just nägemist. Nägemist iseloomustavad järgmised omadused:                                          1. Nägemisteravus 2. Vaateväli
Nägemisteravuse arengut soodustavad kõik tegevused, kus laps peab midagi jälgima. Esikohal nägemisteravuse arendajana on joonistamine ja muu käeline tegevus.
Uuringute põhjal saab öelda, et alla 8—aastased lapsed ei suuda haarata maailma samal moel kui täiskasvanu.
Nägemistaju arendamisel tuleks :
Kujundada nägemistähelepanu
Kujundada jäljendusoskust
Kujundada oskust eristada esemeid
Nägemismeelel on suur tähendus kommunikatsiooni arengule.
Nägemine annab lapsele eeskuju ja elumudelid, stimuleerib liikumist.

Kuulmine

Inimese kuulmiselundiks on kõrv.
Kui inimene ei kuule on ta kurt. Kõrva tähtis ülesanne peale kuulamise on tasakaalu hoidmine.
Arengupsühholoogiliselt on kuulmine kõne, mõtlemise ja õigekirja aluseks. Kõnelemaõppimise seisukohalt on oluline, et laps kuuleks enda ümber emakeelt.
Lapse kuulmistaju areneb nägemistajust aeglasemalt. Laste kuulmistaju arendamisel on suur tähtsus emakeelsel laulul. Rütm muudab teksti kergemini kuulatavaks.
4—6 aastane laps suudab järjest kuulata 6—8 minutit. Väga vähesed lapsed tõepoolest kuulavad kuigi nende kuulmine on normaalne. Tuleb õpetada lapsi kuulama. Kuulmistähelepanu arendamise eesmärgid on :
1. Arendada oskust kuulata
2. Õpetada orienteeruma ümbritsevas helidemaailmas.
Kuulamine on midagi, mis tuleb ära õppida, sest see võimaldab arendada ja kasutada meelt.


Kompimine


Käsi on intelligentsuse tööriist.
Kompides õpime maailma tundma. Käsi annab inimesele mitmesugust lisainformatsiooni. Puudutuse abil saab teada asjade või materjalide neist omadustest, mida silmadega ei taju.
Öeldakse, et väikene laps näeb kätega. Teda on võimalik õpetada tegevuse kaudu. Laps teadvustab toimuvat kogemuse kaudu.
Kõiki pisiesemeid, mis meid ümbritsevad, tuleb anda lastele katsuda ja lisada selgitusi kasulikkuse ja kasutamise osas. Lisaks saab õpetada hulgaliselt uusi omadussõnu.
Kompimisel on oluline roll käel — sõrmedel,
see annab ettekujutuse eseme vormist.
Motoorika areng on tihedas seoses tunnetusprotsessidega, sotsiaalsete oskuste ja igapäevaste, iseseisvate enesehooldusoskuste arenguga.
Üld- ja peenmotoorika on aluseks tähelepanule ja vaatlustele.

 
Maitsmine ja haistmine

Kui täiskasvanute elus on oluline osa just kuulmisel ja nägemisel, kompimisel teisejärguline ja maitsmine-haistmine veel vähemtähtsad, siis väikelapse elus on just maitsmisel ja haistmisel ning kompimisel keskse tähtsusega roll.
Maitsmine ja haistmine on omavahel tihedalt seotud.
Maitse ja lõhn toimivad koos – millegi nuusutamine võib aidata selle maitset tunda.
Lõhna- ja maitsetundlikkus on lühiajaline.

Maitsmisanalüsaatorid asuvad:
keeleotsal-magusatundlik, keele külgedel– haputundlik,
keele külgedel otsapoolt– soolasetundlik, keelepäral– kibedatundlik.
Mida väiksem on laps, seda suurem osakaal on maitsmismeelel info saamisel.

Haistmine on meie kõige vahetum meel. Sisse ja välja hingates tunnemegi lõhnu.
Haistmisanalüsaatorid reageerivad väga madalale kontsentratsioonile õhus. See tundlikkus on arendatav.
Iga inimene on võimeline tundma üle kümne tuhande erineva lõhna.
Lõhnataju on üle 20 000 korra tugevam maitsmis- tajust.
Laste ja täiskasvanute lõhnaeelistused on üsna sarnased. Lastel tuleb lõhnu tundma õppida.
Haistmine täpsustab kujutlust ja annab uut infot esemest või nähtusest.

Pärnu

Image

Dokumendid

Image

Tervist edendav lasteaed

Image

HITSA

Image

Kiusamisest vabaks

Image

Eesti Avastusõppe Liit

Image
© 2017 Pärnu Mai Lasteaed | Mai 49, Pärnu, 80022