Aktiivõppe meetodid

Aktiivõpe on aktiivõppe meetoditega toetatud eesmärgipärane, uute teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine. Aktiivõppe olemusest annavad kõige parema pildi selle meetodid: arutelu, ajurünnak, rollimäng, struktureeritud tegevus, õppetöö gruppides. Põhimõte on, et õpetaja pole kõiketeadja, vaid suhtleb lastega nagu võrdsetega.
Läbi aktiivõppe arenevad lapse kõrgemad tunnetuslikud oskused: kriitiline mõtlemine, küsimuste esitamise oskus, probleemide lahendamise oskus, suuline ja kirjalik eneseväljendamise oskus, otsustusvõime, loovus ja sotsiaalsed pädevused.

Ma kuulen ja ma unustan,
Ma näen ja ma mäletan,
Ma teen ja ma saan aru!
Hiina vanasõna

Varajases eas kasutatud efektiivsed õpistrateegiad mõjutavad lapse õppimist ja tema edukust kogu eluks. Keskenduda ei tuleks ainult faktidele ega teadmistele, vaid nende hankimisele ja rakendamise oskusele. Lapsed vajavad teadmisi, kuid veel enam vajavad nad oskust, kuidas teadmisi rakendada, areneb seosteloomise oskus.

Meie lasteaias kasutatavate aktiivõppe meetodite hulka kuuluvad probleemõpe, õuesõpe ja suunatud uurimuslik õpe.
Probleemõpe: probleemõpe on üldtunnustatud vahend laste mõtlemise aktiviseerimiseks, õppimine probleemide leidmise ja lahendamise kaudu
Probleemõppe olemust selgitavad selle etapid: probleemsituatsiooni tajumine, probleemi sõnastamine, lahendusvõimaluste leidmine, lahendusvõimaluste hindamine,valitud lahenduse sobivuse kontroll.
Probleemõppega luuakse õpikeskkond, kus õpilased saavad omandada pikema aja jooksul püsivaid teadmisi, saab tugevdada õppesisu seost eluga, ergutada laste mõtlemisaktiivsust, arendada tõhusamal viisil õppijate sotsiaalseid oskusi. Hea probleem suunab õppimise kindlale õpieesmärgile ja peaks olema lastele huvitav.

Õuesõpe lähtealuseks on avastusõpe. Loodus on õpikeskkond, mis pakub võimalusi ja loob terviku. Õues õppimine tagab liikumist võimaldava õpikeskkonna, kus keha paneb tööle mõtte. Loodus pakub teadmisi, tundeid ja vaimustust.
Õuesõpe on sild teooria ja praktika vahel, sellest saab oluline tööriist näitlikustamaks õppekava sisu, kui: õuekeskkonda nähakse õpikeskkonnana, mis on terviklik ja turvaline; aluseks võetakse avastusõppe elemendid ning kogemusekeskne õpe; töötatakse teemade kaupa ja erinevaid valdkondi lõimides; välikeskkonda nähakse täienduse ja alternatiivina ruumile. Looduses käimisele tuleb alus rajada eelkoolieas.

Suunatud uurimuslik õpe ehk avastusõpe on süstematiseeritud meetod millegi teadasaamiseks katsete, vaatluste, võrdlemiste, mõõtmiste abil, baseerub lapse käelisel tegevusel. Uurimuslik õpe loob eeldused mitmekülgselt arenenud isiksuse kujunemiseks: laste uurimisoskuste arendamine, aktiivne kaasamõtlemine, andmete kogumine, üldistuste ja järelduste tegemine, lahenduse leidmise käigu selgitamine, tabeli ja diagrammi koostamisoskuse kujunemine ja ennustamise oskuse kujunemine.
Suunatud uurimusliku õppe rakendamise põhjused: avastusõpe on lapsest lähtuv õpetamine, laps tunneb tegutsemisest, õppimisest eduelamust, julgustatakse last ise uurima ja katsetama, pakutakse abi ja toetust siis, kui laps seda vajab, kuulatakse lapse küsimusi ja mõistetakse selle tähendust, märgatakse lapse enda kogemust ja mõistmist.
Lapsed avastavad loodusteadusi ISE.
Nad on väikesed TEADLASED (arutlejad, uurijad, ennustajad), kes tunnevad mängust, tegutsemisest ja õppimisest eduelamust.
Suunatud uurimusliku õppe teemade läbimisse on kaasatud lapsevanemad, mõlemad rühmaõpetajad ja õpetaja abi, kelle rollideks on olla suunajad, julgustajad ja märkajad, abistamine ainult vajadusel.

Mai lasteaias rakendatakse nelja suunatud uurimusliku õppe teemat:
Avasta meeled 5.- 6. a lastele 13 õppetegevust
Avasta värvid 5.- 7. a lastele 4 õppetegevust
Avasta ilm 6. - 7. a lastele 19 õppetegevust
Avasta mõõdud 6. – 7. a lastele 19 õppetegevust

AVASTA MEELED
Meelte teema koosneb 13. õppetegevusest. Teema rakendamise käigus kasutatakse töölehti ja ka kodutöölehti. Oma meeli kasutades on tähtsal kohal ohutusest rääkimine ning selle tagamine!
Eesmärgid: Välismaailma tunnetamine eri meelte koostöös. Meeleelunditega ümbruse tajumine. Meelte kasutamine igapäevaste tööriistadena. Laps arendab ja praktiseerib vaatlus-, eristamis-, võrdlemis-, klassifitseerimis-, suhtlemis- ja rakendamisoskusi. Sõnavara rikastumine õppetsükli läbimise käigus.
Õppetsükli järgselt omandatud oskused: vaatlusoskuse olemasolu, kirjelduste detailirohkus ja rikkus, oskus võrrelda, teadlikkus sarnasustest ja erinevustest, teadlikkus aistingute erinevustest: näiteks erinevad maitsed, lõhnad, toonid, võime kasutada omadussõnu erinevate aistingute väljendamiseks, oskus kirjeldada erinevate aistingute kaudu saadud informatsiooni kasutamist.

 TARK TEADA:
SILM – Nägemine on arengumootoriks, sest inimene saab 90% infost silmade kaudu. Nägemine annab lapsele eeskuju ja elumudelid, stimuleerib liikumist.
KÕRV – Kuigi kuulmine võib olla korras, on vähestel lastel oskus kuulata. Kuulamine on midagi, mis tuleb ära õppida, sest see võimaldab arendada ja kasutada meelt.
KÄSI – Üld- ja peenmotoorika on aluseks tähelepanule ja vaatlustele. Motoorika areng on tihedas seoses tunnetusprotsesside, sotsiaalsete oskuste ja iseseisvate enesehooldusoskuste arenguga.
SUU – Maitsmine on väikese lapse elus väga tähtsal kohal. Mida väiksem on laps, seda suurem osakaal on maitsmismeelel info saamisel.
NINA – Haistmine täpsustab kujutlust ja annab uut infot esemest või nähtusest.

AVASTA VÄRVUSED:
Eesmärgid: Laps tunneb põhivärvusi (kollane, punane, sinine). Laps oskab teostada lihtsaid värvuste segamise katseid. Laps saab teada, et valges valguses on segunenud kõik vikerkaarevärvid. Laps saab teada, et vesi painutab valguskiiri, mida nimetatakse valguse murdumiseks.
Õppetsükli järgselt omandatud oskused: Lapsed saavad teada, kuidas värvused maailma tekivad, miks neid üldse näeme. Nad saavad, miks mõned värvused on põhivärvused. Lapsed oskavad põhivärvustest segada erinevaid seguvärvusi. Läbi erinevate teemaarenduste tekivad lastel seosed värvimaailma ja looduse toimimise vahel.
Õppetsükkel
Värvuste teema koosneb 4. õppetegevusest. Teema läbimise käigus kasutatakse töölehti, mõistatusi, katseid ja huvitavaid mänge. Tegevused toimuvad nii toas, kui õues.


AVASTA ILM:
Ilma teema koosneb 19. õppetegevusest. Teema rakendamise käigus kasutatakse töölehti.
Eesmärgid: Laps oskab vaadelda ja kirjeldada ilma, ilmastikunähtusi. Laps tunnetab ilma läibi meelte. Laps saab teadmisi ilma mõjust inimese igapäevaelule, loodusele, loomadele. Laps saab teadmisi aastaaegade tekkest seoses maakera tiirlemisega. Laps oskab täita ilmastikukalendrit (temperatuur, tuul, pilvisus, sademed) järjepidevalt, teha kokkuvõtteid.
Õppetsükli järgselt omandatud oskused: Laste aktiivsus mängulises kogemusõppe protsessis kasvab, lapsed omandavad analüüsimise, arutlemise, kaaslaste kuulamise, otsuste tegemise, katsetamise, uurimise ja avastamise oskused, areneb iseseisev mõtlemine, seoste loomise oskus, suureneb oskus tunnetada maailma terviklikult, arenevad laste sotsiaalsed oskused.


AVASTA MÕÕDUD:
Mõõdu teema koosneb 19. õppetegevusest. Teema rakendamise käigus kasutatakse töölehti ja koduseid ülesandeid.
Eesmärgid: Laps saab teadmisi algus- ja lõpp-punkti tähtsusest mõõtmisel. Laps oskab kõrvutada. Laps leiab sarnasusi ja erinevusi. Laps oskab koostada diagrammi ning sellest aru saada. Laps eristab standardseid ja mittestandardseid mõõtühikud. Laps teab, mis on ennustamine.
Õppetsükli järgselt omandatud oskused: Laps oskab vaadelda ja kirjeldada sarnasusi ja erinevusi. Laps oskab järjestada. Laps oskab arutleda, küsimusi esitada. Laps oskab koostada diagramme ja tabeleid, oskab tõlgendada (analüüsida) mõõtmistulemusi.

Pärnu

Image

Dokumendid

Image

Tervist edendav lasteaed

Image

HITSA

Image

Kiusamisest vabaks

Image

Eesti Avastusõppe Liit

Image
© 2018 Pärnu Mai Lasteaed | Mai 49, Pärnu, 80022