Õppetöö

Õppetöö

Mida lapsed lasteasutuses teevad?
Koolieelsed lasteasutused ehk lasteaiad on osa Eesti haridussüsteemist. Laste õpetamine ja arendamine toimub lasteaia õppekava alusel, mille aluseks on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (29. mai 2008. määrus nr 87) ja sellega on võimalik tutvuda aadressil: http://www.hm.ee/index.php?0510133

Pärnu Lasteaed Mai õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimine.


Eesmärgid
Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaiaga koostöös, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
Lapsed on aktiivsed õppijad ja oskavad teha valikuid
Lapsed väärtustavad oma kodukohta ja rahvatraditsioone
Lapsed on terved ja rõõmsad
Lapse arengut toetab koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel


Põhimõtted

  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
  • lapse loovuse toetamine;
  • mängu kaudu õppimine;
  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
  • lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
  • lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
  • kodu ja lasteasutuse koostöö;
  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine;
  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine lähtuvalt koduloolisuse printsiibist
  • laps on aktiivne osaleja ja tegutseja praktilises tegevuses omandades kogemused ISE läbitegemise käigus;
  • suunatud uurimusliku õppe metoodika rakendamine: temaatiline metoodika, mis on üles ehitatud süsteemsusele ja järjepidevusele ning kergemalt- raskemale printsiibile, kus esikohal on lapse aktiivne osalemine õpiprotsessis.


Õpikäsitlus
 
Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutumised käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes ja nendevahelistes seostes.
Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu ja harjutamise kaudu.
Õppe- ja kasvatusetegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestab õpetaja iga lapse eripära, võimeid, vanust, sugu ja kultuurilist tausta. Pedagoogid on laste arengu suunajad ja arengut toetava keskkonna loojad.
Lapse aktiivsuse tõstmiseks loovad õpetajad õppe- ja kasvatustegevustes tingimused, et arendada lapse suutlikust:

- osaleda ja kavandada oma tegevust, teha valikuid.
- seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega.
- kasutada omandatud kogemusi ja teadmisi erinevates olukordades ja mängus.
- arutleda antud teemal kasutades omandatud teadmisi ja oskusi.
- tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega

Sobiliku ja arendava keskkonna loojana pakub pedagoog lastele võimaluse keskkonnas ise tegutseda .

Õppetöö toimub lasteaias eesti keeles.

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostavad õpetajad nädalaplaani.

Plaan koosneb:
Eesmärgid
Üldoskused/ mäng
Temaatika/ valdkonnad (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine, ujumine )
õppe- ja kasvatustegevused on jaotatud viiele nädalapäevale
muusika- ja liikumistegevused ning ujumine on toimuvad kindlatel nädalapäevadel ja kellaaegadel, vastavalt antud õppeaasta tunniplaanile.

Õppetegevuste valdkonnad ja teemad on omavahelises seoses. Tegevusi planeerides ja läbi viies valdkondi ei eristata.

Lapsi kaasatakse õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisse, mis võimaldab õpetajal välja selgitada lapsi huvitavad teemad, mängud ning tegevused.

Õppe- ja kasvatustegevusi kavandades arvestavad õpetajad laste keskendumisvõimet ning
tähelepanu. Olulisel kohal on õppimine mängu, kaaslaste ja teiste inimestega suhtlemise ning ümbruses toimuva jäljendamise kaudu. Laps õpib aktiivselt ja praktiliselt tegutsedes.

Rühma õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi esteetilises ja turvalises keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevusi seostatakse eelkõige lasteasutuse, rühma ja paikkonna eripära ning
laste huvide ja ettepanekutega.

Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. Võimalusel (vähemalt 1x nädalas) viiakse planeeritud tegevused läbi õues, võimaldades lastel kogeda erinevate meeltega ümbritsevat keskkonda.

Õppimine toimub läbi mängu ja mänguliste tegevuste kaudu.

Süvaõpetuse suundadeks on laste meelte arendamine, erinevate aktiivõppe meetodite kasutamine, õppimine läbi mängu (legotamine), terviseedendus ja keskkonnakasvatus.

 

Pärnu

Image

Dokumendid

Image

Tervist edendav lasteaed

Image

HITSA

Image

Kiusamisest vabaks

Image

Eesti Avastusõppe Liit

Image
© 2017 Pärnu Mai Lasteaed | Mai 49, Pärnu, 80022